Skip to content

Kas arst-residendil on õigus õppepuhkusele?

Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on võimalik saada õppeasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Aga residendid on erilised töötajad. Siinkohal toome välja TÜ õppearenduse juristi kommentaari: “Arst-residendina töötamine on olemuslikult koolitus, kuna arst-residendina töötamise otsene eesmärk on iseseisvaks eriarstiks õppimine praktilise koolituse ehk töötamise kaudu, st residentuuri programmi täitmine. Lisaks on nii kollektiivlepingus kui ka arst-residentide töölepingutes kirjas, et residentuuri baasasutus kohustub võimaldama arst-residentidel nende tööaja sees osaleda ka teoreetilisel koolitusel, eksamitel ja arvestustel, mis on ette nähtud arst-residentide individuaalsetes õpingukavades. Seega kuna arst-residendina töötamise otsene eesmärk ongi õppimine ning teoreetilistel koolitustel osalemine arvatakse tööaja sisse, siis minu hinnangul ei ole õppepuhkuse võtmine residentuurist kooskõlas residentuuri põhimõtete ega õppepuhkuse olemusega. Õppepuhkuse tulemuseks oleks mahajäämus praktilise koolituse tsüklite läbimises, mis omakorda loob vajaduse residentuuri pikendada ja õppida üle residentuuri nominaalse kestuse, st üle kolme, nelja või viie aasta. Riik on aga ette näinud, et residentuur tuleb läbida selleks ette nähtud aja jooksul (kolme, nelja või viie aasta jooksul) ning tulenevalt Tartu Ülikooli seaduse § 7 2 lg-st 3 sotsiaalministeerium residentuuri pikendamise ehk mahajäämuse korral residentuuri kulusid enam ei kata ning arst-resident peab need ise kandma.”
Kokkuvõttes sõltub õppepuhkuse lubamine teie kokkuleppest üldjuhendajaga (nt lõpueksamiks õppimise eel vms).

Leave a Reply

Your email address will not be published.