Skip to content

KKK

ENÜ liikmelisus

Kirjuta aadressile liikmed@eny.ee ja meie registripidaja Mai Taro muudab ära Sinu meiliaadressi. Lisaks logi sisse EALi liikmete andmebaasi ning muuda oma e-maili aadress ka seal: https://arstideliit.ee/minu-andmed.

Oma kodust aadressi ja nime saad muuta EALi liikmete andmebaasis https://arstideliit.ee/minu-andmed

Kui patsiendil tekib Eesti tervishoiusüsteemis ravi käigus oluline tervisekahjustus, mille lahendamisega kaasnevad täiendavad isiklikud väljaminekud ja mille tekkimise võis olla põhjustanud ebakohane hooldus või raviviga, siis selle olukorra lahendamine on Eestis võimalik vaid Võlaõigusseaduses toodud korras ehk süü tuvastamisel. Tõendamiskohustus on seejuures patsiendil. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/24/EL „Patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ artikli 4.2.c järgi peab liikmesriik tagama, et tema territooriumil on kehtestatud läbipaistev kaebuste esitamise kord ning mehhanismid, mille abil patsiendid saavad taotleda kompensatsiooni, kui nad kannavad neile osutatud tervishoiuteenuste tagajärjel kahju, ning artikkel 4.2.d järgi peab rakendatud olema seda tagav kutsealase vastutuskindlustuse süsteem. Kuna praegu ei ole kõiki Eesti arste hõlmavat kindlustuse süsteemi, siis hetkel peab iga arst ise vastutama selle eest, et oleks kindlustus.
Eesti Arstide Liidu (EAL) ja kindlustusfirma If P&C Insurance AS vahel on sõlmitud erialase vastutuskindlustuse leping, mille alusel on kindlustatud kõik EALi kuuluvad töötavad arstid, sh arst-residendid. Kindlustuskaitse kehtib Eestis töötades. Kui tervishoiuteenuse osutaja juures töölepinguga töötaval arstil tekib konflikt patsiendiga ning on võimalik, et patsient võib esitada kahjuhüvitise nõude arsti vastu, tuleb sellest kohe teavitada arstide liitu. Kui tööandja on pidanud maksma patsiendile kahjuhüvitist (kokkuleppel või kohtuotsuse alusel), on tööandjal õigus kahjutasuks makstud summa arstilt välja nõuda. Arstilt saab nõuda maksimaalselt 50% tekitatud kahjust, välja arvatud juhul, kui kohus tuvastab, et arst on kahju tekitanud tahtlikult – siis saab nõuda 100% kahju hüvitamist. Tagasinõude summa tööandjale tasub kindlustus vastutuskindlustuslepinguga määratud ulatuses. Kui kahjuhüvitis mõistetakse välja otse arsti käest (nt FIE-st arstid) ja kindlustusandja loeb selle kindlustusjuhtumiks, tasub kindlustus patsiendile hüvitise summa kindlustuslepinguga määratud ulatuses. Vaata täpsemalt: https://arstideliit.ee/vastutuskindlustus.

Residendi puhkus ja haigestumine

Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on võimalik saada õppeasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Aga residendid on erilised töötajad. Siinkohal toome välja TÜ õppearenduse juristi kommentaari: “Arst-residendina töötamine on olemuslikult koolitus, kuna arst-residendina töötamise otsene eesmärk on iseseisvaks eriarstiks õppimine praktilise koolituse ehk töötamise kaudu, st residentuuri programmi täitmine. Lisaks on nii kollektiivlepingus kui ka arst-residentide töölepingutes kirjas, et residentuuri baasasutus kohustub võimaldama arst-residentidel nende tööaja sees osaleda ka teoreetilisel koolitusel, eksamitel ja arvestustel, mis on ette nähtud arst-residentide individuaalsetes õpingukavades. Seega kuna arst-residendina töötamise otsene eesmärk ongi õppimine ning teoreetilistel koolitustel osalemine arvatakse tööaja sisse, siis minu hinnangul ei ole õppepuhkuse võtmine residentuurist kooskõlas residentuuri põhimõtete ega õppepuhkuse olemusega. Õppepuhkuse tulemuseks oleks mahajäämus praktilise koolituse tsüklite läbimises, mis omakorda loob vajaduse residentuuri pikendada ja õppida üle residentuuri nominaalse kestuse, st üle kolme, nelja või viie aasta. Riik on aga ette näinud, et residentuur tuleb läbida selleks ette nähtud aja jooksul (kolme, nelja või viie aasta jooksul) ning tulenevalt Tartu Ülikooli seaduse § 7 2 lg-st 3 sotsiaalministeerium residentuuri pikendamise ehk mahajäämuse korral residentuuri kulusid enam ei kata ning arst-resident peab need ise kandma.”
Kokkuvõttes sõltub õppepuhkuse lubamine teie kokkuleppest üldjuhendajaga (nt lõpueksamiks õppimise eel vms).

Töötaja haigestumise hüvitamise süsteem on uuenenud 01.01.2021- 31.12.2022. Tööandja maksab hüvitist haigestumise 2. päevast kuni 5. päevani. Haigekassa maksab alates 6. päevast, hüvitise määr 70%. Mõnes asutuses hüvitab tööandja 1. haiguspäeva 100% ulatuses soodustamaks inimeste haigena koju jäämist. Samuti on näiteks Tallinnas võimalik eesti.ee keskkonnas taotleda 1. haiguspäeva hüvitist (30€).
2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt. Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta. Residentuuris soovitatakse Teile sellises olukorras residentuuri peatamist tervislikel põhjustel.

Vaata lisainfot: https://haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/haigushuvitis-01012021-31122022

Puhkusetasu arvutatakse puhkusele eelneva 6 kuu keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Põhipuhkusetasu ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne). Kui töötaja on tööandja juures töötanud lühikest aega ning esimest palgapäeva saabunud ei ole, siis keskmist töötasu ei arvutata ning töötajale arvutatakse puhkusetasu kokkulepitud palga alusel. Näiteks on töötaja töötanud tööandja juures kuu aega ja esimest palgapäeva ei ole veel saabunud (st tööandjal puudub kohustus töötasu välja arvutada). Töötaja läheb järgmise kuu alguses õppepuhkusele ja talle makstakse õppepuhkusel viibitud päevade eest töölepingus kokkulepitud töötasu. Olukorras, kus töötaja on tööandja juures töötanud rohkem kui 1, kuid vähem kui 6 kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamise aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval, mil töötasu tuleb kanda töötaja pangakontole. Palgapäev peab olema töötaja töölepingus kirjas.

Arst-resident on töölepingulises suhtes ja alates 26. aprillist 2018 kehtib kõigile residentidele katkematu ravikindlustus kuni residentuuri lõpuni olenemata tsüklite pikkusest. Haigestumisel tuleb esimesel võimalusel teatada sellest juhendajale või osakonnajuhatajale ning võtta ühendust oma perearstiga, et alustada haigusleht. Lühiajalise haigestumise korral on mõnes töökohas võimalik ka kokkuleppel juhendajaga olla paar päeva kodus ilma haiguslehte alustamata. Võib juhtuda, et pikema haigestumise korral soovitab dekanaat ja üldjuhendaja residentuur peatada tervislikel põhjustel. Tööandja maksab reeglina haigushüvitist kuni töölepingu lõppemiseni ja seda haigestumise 2.-5. päeva eest. Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb.

Kui arst-resident töötab terve õppeaasta sama tööandja juures, siis saab töötaja kogu puhkuseraha kätte tegeliku puhkuse ajal. Kui aga arst-resident vahetab aasta jooksul tööandjaid, siis tuleb silmas pidada mõnda erisust. Kui resident ei ole residentuuritsükli jooksul ühe tööandja juures oma puhkust kasutanud, siis töölepingu lõpetamisel makstakse välja puhkusehüvis kasutamata jäänud puhkuse eest. Ühe kuu töötamise eest tekib õigus 2,33 puhkusepäevale, 12 kuu eest 28 päevale. Vastavalt kuude arvule, palju resident ühe tööandja juures töötab, makstakse ka hüvitist. Puhkusehüvitis peaks kajastuma viimasel palgalehel, mille resident tööandjalt tsükli lõppedes saab (palgalehel sõnastuses „residendi puhkuse kompensatsioon” või muud sarnast). Puhkusehüvitis laekub koos viimase töötasuga residendi kontole. Meeles peab seega pidama, et suvepuhkuse väljavõtmise ajal saadav puhkusehüvitis võib olla üsnagi väike, kui tehakse residentuuritsükleid erinevate tööandjate juures. Põhjuseks, nagu eelnevalt seletatud, on see, et aasta jooksul on puhkuseraha ette välja makstud.
Igal juhul pöörake tähelepanu oma palgalehtedele ja kontole laekunud summadele. On olnud juhuseid, kui puhkusehüvitis jäi residentuuritsükli lõppedes saamata (s.t vahetati tööandjat ja eelmine tööandja jättis kasutamata puhkuse kompenseerimata). Sellisel juhul tuleb residendil kõigepealt võtta ühendus vastava tööandja personaliosakonnaga, millega mure tavaliselt laheneb.

EALi kindlustatute nimekirjas (kuhu kuulvad kõik ENÜ liikmed) on arstid ka lapsehoolduspuhkuse ajal ja 5 aastat pärast pensionile jäämise tõttu töötamise lõpetamist (kehtib ainult juhul, kui arst jääb EAL liikmeks ega astu pensionile jäädes liidust välja). See on vajalik, kuna seaduse järgi võib patsient esitada arsti vastu kahjunõude kuni 5 aastat pärast nõude aluseks oleva juhtumi toimumist. Seega, kui oled lapsehoolduspuhkuse ajal ENÜ liikmete nimekirjas, oled EALi kindlustatute nimekirjas edasi.

Residendi töö tasustamine

Kuna arst-resident sõlmib praktikabaasiga töölepingu, siis lepingule kehtib Töölepingu seaduse § 1: “Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.” Seega “tasuta” valveid tegema ei pea, kuid mõnede erialade residentuuriprogrammis on teatud arv valvetunde kohustuslik. Näiteks 4×12 ja 2×12 valvetundi on vastavalt kirurgia ja ortopeedia residentuuriprogrammis kohustuslikud valved, kuid see ei tähenda mitte seda, et need on “tasuta” valved, vaid seda, et neid peaks tegema residendi normtööaja sees. Koos valvetega ei tohi töökoormus ületada keskmiselt 40 tundi nädalas. Öövalvete järgselt on kõigil arstidel, sh ka residentidel õigus puhkusele. Kui residendid soovivad valve järgselt päevasel ajal näiteks operatsioonitoas oskusi omandada ja jäävad osakonda tööle oma vabast ajast, ei saa sundida tööandjat selle eest maksma. Ületöötunnid on aga tööandjal kohustuslik korvata kas vaba aja või rahaga.

Igapäevast puhkeaega reguleerib Töölepingu seaduse § 51. Kõiki seaduse punkte arvestades on 24-tunnise valve järgselt ettenähtud minimaalne puhkeaeg 22 tundi. 16-tunnise valve järgselt on minimaalne puhkeaeg 14 tundi. Nimetatud nõudmised kehtivad ainult ühe tööandja juures töötades. Kui teete tööd erinevate tööandjate juures – näiteks, olete residentuuritsüklis ühes asutuses ning valveid teete teises asutuses, siis ei saa residentuuribaasilt nõuda vaba aega nende valvete järgselt, mida tegite teise tööandja juures. Erinev tööandja tähendab erinevat asutust – kui valvetöö ja residentuuritsüklid toimuvad samas haiglas, kuid erinevates kliinikutes/osakondades, siis sellisel juhul kehtib Töölepingu seaduse § 51 – teil on õigus pärast valvet koju minna.

Arst-residendi brutopalga arvutamise alus on brutotunnipalk. Brutopalk arvutatakse ühe kuu baasil vastavalt kalendriaasta keskmisele töötundide arvule kuus. Alates 1. aprillist 2021. a on brutotunnipalk 13 eurot ja 85 senti, kollektiivlepingu järgi alates 01.04.2022.a 14,90 eurot tunnis. Seega hetkel ühe kuu baasil arvutatav brutopalk on 2331 eurot ja 37 senti.

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kas vaba ajaga või rahaga. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui töötate summeeritud tööaja arvestusega (see on tavaliselt 4 kuud), siis makstakse ületunnitöö koefitsient perioodi lõpus.

Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja kollektiivlepingu alusel töö eest 1,35-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seadus ütleb siiski, et öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada ka vabas ajas (seaduse järgi aeg, mis lisatakse kohustuslikule puhkeajale).

Töölepingu seaduses on kirjas, et valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Seega koduvalve on seaduse silmis valveaeg. Kuna valveajal peab töötaja olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, tuleb valveaja eest maksta töötajale tasu, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust. Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma (nt kutsutakse haiglasse), loetakse tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.

Arst-residendile võib rakendada maksimaalset töökoormust vastavalt EV seadustele (TLS § 43 lg 1 ja TLS § 46 lg 3), mille järgi ei tohi maksimaalne töökoormus isegi koos ületundidega ületada 52 tundi nädalas. Mõningates tervishoiuasutustes on kasutusel ka summeeritud tööaja arvestamine (teatud perioodi jooksul ei tohi ületada selle perioodi peale maksimaalselt lubatud töötunde, näiteks ühes kui ühes kuus teed 300 tundi, siis järgmises 100). Vastavalt kollektiivleppele ei tohi summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus ületada 4 kuud. Residendi normkoormus on 40 tundi nädalas ja ületundide tegemine on kahepoolne kokkulepe ning peab saama ka tasustatud.

Koolitused ja täiendõpe residentuuris

Residentuuriprogrammis ettenähtud koolitused on arvestatud residendi kohamaksumuse sisse ja selle tasub sotsiaalministeerium ülikoolile.

Tasulise suletud teaduskirjanduse lugemiseks on ilmselt levinuim viis kasutada mõne ülikooli raamatukogu juurdepääsuõigust. Samuti on arvestatav andmebaaside kogu TÜ Kliinikumi Medinfokeskusel (https://www.kliinikum.ee/infokeskus/andmebaasid#jaotus), mille kasutajaõigust võivad kõik arstid taotleda, ning alati jääb ka võimalus mõni ajakiri või ürik endale osta. Iga noorarst saab ennast registreerida ülikoolide raamatukogude juures lugejaks, ühes millega tekitab tal võimalus kasutada raamatukogu arvutivõrgus kättesaadavaid andmebaase, ajakirju, e-raamatuid. Näiteks residentidel on end lihtne kirja panna Tartu Ülikooli raamatukogu kasutajaks ÕISi kontoga, mis on olemas kõigil residentidel (kui Sa ei tea ÕISi paroole, saab sisse logida ka IDga). Igal juhul pääseb andmebaasidele ligi kohapeal raamatukogu arvutivõrgus. Enne kohaleminekut tasuks uurida raamatukogu kodulehelt, milliste andmebaasidega töötamist nad võimaldavad. Raamatukogude veebilehtedel on olemas samuti juhendid, kuidas pääseda andmebaasidesse kodust või töökohalt. TÜ raamatukogu juhendi leiab siit: https://sisu.ut.ee/andmebaasid/koduarvutist-juurdeps
PS! Pea silmas, et raamatukogudel jt on erinevad kasutuseeskirjad. Tutvu nendega. Näiteks TÜ raamatukogu arvutivõrku pääseb kodust ainult ülikooli kasutajatunnusega (ehk ÕISi kasutajana). Kui ametlikke teid pidi ei ole võimalik vajalikku kirjandust kätte saada, võid abi leida ENÜ kodulehe kasulike linkide alt, kus on paar vihjet selle mure lahendamiseks.

Arst-residendil on õigus osaleda kõigil residentuuriprogrammis loetletud plaanilistel koolitustel. Juhul kui teie juhendaja väidab, et te ei saa antud koolitusele minna, palume teil ühendust võtta oma eriala üldjuhendajaga või residentuuri prodekaaniga. Ülejäänud koolitustel osalemine (konverentsid, seminarid jne) toimuvad kokkuleppel üldjuhendajaga.