Esmalt mainime kohe ära, et Eesti kehtib praegu süüline vastutuskindlustus ja kõik ENÜ liikmed on Eesti Arstide Liidu kaudu kaetud vastutuskindlustusega, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Lisaks sellele tuleb eristada veel  tsiviilõiguslikku ja karistusõiguslikku vastutust. Meie vastutus kliinilise igapäevatöö käigus on tsiviilõiguslik ning on reguleeritud võlaõigusseaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse sätetega. Karistusõiguslik vastutus tekib siis, kui on võimalik näidata koosseisulist, õigusvastast ja süülist tegu, sellisel juhul kohaldatakse karistusseadustiku sätteid.

Tsiviilõiguslik vastutus

Arsti-patsiendi suhet reguleerib Eestis võlaõigusseadus (VÕS):

VÕS § 758 (2) Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.

VÕS § 770 (1) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

Arst-resident ei ole kvalifitseeritud eriarsti teenust osutama (sellepärast me olemegi arst-residendid, et me soovime kunagi olla selleks kvalifitseeritud). Seega, kui arst-resident osutab eriarsti teenust arst-residendi lepingu alusel, ei ole tal isiklikku tsiviilõiguslikku vastutust. Kui arst-resident aga osutab residentuuri kõrvalt üldarsti teenust muu lepingu alusel (näiteks kiirabis või erakorralise meditsiini osakonnas), siis on ta selleks kvalifitseeritud (arsti kutse piires) ja omab isiklikku tsiviilõiguslikku vastutust.

Kellel siis on residentuuris tsiviilõiguslik vastutus? Vastus on tervishoiuteenuse korraldamise seaduses (TTKS):

TTKS § 43 (11) Arst-resident võib eriala omandamise eesmärgil osaleda eriarstiabi, üldarstiabi ja kiirabi osutamisel selle töötava eriarsti juhendamisel ja vastutusel, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus arst-residendi läbitavale praktilisele koolitusele vastaval eriarstiabi erialal.

TTKS § 43 (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel nad tegutsevad.

Seega, tsiviilõiguslikult vastutab arst-residendi eest tema juhendaja. Kui adekvaatne juhendamine pole kättesaadav arst-residendist mitteolenevatel põhjustel (näiteks pannakse arst-resident graafikusse valvama üksi, määramata konsulteerivat arsti), siis vastutab ENÜ konsulteerinud vandeadvokaadi hinnangul baasasutus (vt manus). Kui aga arst-resident jätab tahtlikult juhendajaga konsulteerimata või tegutseb vastupidiselt juhendaja soovitustele siis hakkame tsiviilõiguse valdkonnast väljuma.

Karistusõiguslik vastutus

Kui on võimalik näidata koosseisulist, õigusvastast ja süülist tegu, see tähendab kui arst-resident ei ole teadlikult tegutsenud piisavalt hoolikalt või arstiteaduse parimast teadmisest ja praktikast lähtuvalt, siis kohaldatakse arst-residendile karistusõiguslikku vastutust. Karistusõiguslik vastutus on isiklik ja lähtub karistusseadustikust (KaS).

Õnneks puudub tänasel päeval igasugune kohtupraktika residendi vastutuse osas nii tsiviil- kui karistusõiguse valkonnast. Lisaks tuletame meelde, et kõik ENÜ liikmed on EAL kaudu kaetud vastutuskindlustusega, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Lõpetuseks –  Arst-residentidena ei poe me kellegi selja taha — me teeme tööd nii hästi kui me teame ja oskame, ning proovime teada ja osata üha paremini. Ja eriarstideks kasvame kindla teadmisega, et noore kolleegi nii üliõpilase kui arst-residendi juhendamine ei ole mitte tüütu kohustus, vaid võimalus ja privileeg.