Töökoormus
Allikas: Eesti Nooremarstide Ühendus
Sisukord |
Sissejuhatus teemasse
Kõigepealt hea nooremarst peaksid sa veenduma, et Tartu Ülikooli seaduses on olemas §7. Sa võid muidugi uskuda ka ilma vaatamata. Tolles samas paragrahvis on kirjas (vt. lg. 2), residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Eesi Vabariigi Riigikogu on öelnud, mis tal öelda oli. Miks see nii oluline on vaatame järgnevas.
Residentuuri raamnõuete dokumendis on kirjas, et töökoormus residentuuris jaotatakse 20/80 põhimõttel. 20% teoreetilist ettevalmistust ja 80% praktilist ettevalmistus. Seda interpreteeritakse Eestis üldiselt nii, et resident võetakse tööle 0,8 töökohaga. Mida see tähendab? Üldine tööajanorm on 40h nädalas ja tavapäraselt sõlmitakse ükskõik milline tööleping sellise töökoormuse peale. Paraku on residentide töölepinguseaduse järgsete õiguste interpreteerimine enam kui kummaline. Keeldutakse sõlmimast töölepingut, mis sisaldaks ka 20% teoreetilist koolitust ajal kui raamnõuded näevad ette teoreetilise ja praktilise koolituse mille saamiseks sõlmib resident töölepingu. Ei ole öeldud, et tööleping sõlmitakse vaid praktilise koolituse saamiseks. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi segasevõitu poliitikaga, mis rikub esiteks seadust ja teiseks otseselt iseenda poolt välja antud määrust.
Teatud vaatenurgast saab muidugi öelda, et mis töö see raamtukogus ja seminariruumis istumine ikka on. Tegemist ei ole tööga, resident ei ravi, vaid istub omaette nina raamatus... Siinkohal tuleb meeles pidada, et arsti töö on kombinatsioon pidevalt muutuvatest teoreetilistest teadmistest ja praktilistest oskustest. Juhul kui arstil ei ole võimalik tavapärase koormuse juures kirjandust uurida kultiveerime salamisi olukorda kus iga haiguse raviks on hea aadri laskmine e viisakamalt väljendudes teadmiste puudust. Teooria ja praktika käivad käsikäes ning residentuur on eelkõige õppimise aeg.
ENÜ taotleb kindlalt residenti töökoormuse tõstmist 1,0 koormuseni, mille hulka arvestatakse 20% teoreetilist ja 80% praktilist tööd.
Arengud kronoloogiliselt kirja panduna
04.06.2008
Nagu kinnitasid Sotsiaalministeeriumi ametnikud, siis on 2009 a eelarve strateegiasse planeeritud residentide töökoormuse tõstmine 1,0 koormuseni. Tegemist on siiski esialgse infoga, vaatame mis edasi saab.
08.09.2008
- Vastuseks ENÜ voliniku pärimisele saabus Sotsiaalministeeriumist järgmine vastus;
Oleme kavandanud 2009. aasta eelarvet selliselt, et arst residentidel oleks võimalus alates 2009. aasta algusest töötada ja saada tasustatud 1,0 koormusega.
12.09.2008
Tänasel koosolekul Sotsiaalministeeriumis tutvustati uusi eelarvenumbreid. Kahjuks on seni kehtinud plaan viia järgmisest aastast residentide riigieelarvest tasustatav töökoormus 1,0-ni eelarvekärbete tõttu nüüd jälle päevakorrast maas. Ei planeerita ka tunnitasu tõusu, seega jääks praeguse seisuga residentuuri rahastamine ja residentide palk 2008. a tasemele. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on Eesti keskmine palk 2009. a 14 000 kr, seega ei liigu residentide palk mitte kahe riigi keskmise poole, vaid läheneb hoopis tagurpidi ühele keskmisele. Eelarve pole veel päris lõplikult paigas, kuid täna saime sellise info.
15.09.2008
- ENÜ juhatuse liige täiendab;
Loodetavasti olete lugenud Arstide Liidu peasekretäri dr. Katrin Rehemaa kirja viimastest arengutest riigieelarve ning residentide palkade osas. Vastavalt statistikaameti andmetele on keskmine brutokuupalk eestis selle aasta juuni seisuga 14.160 krooni. Seega kui 2009 aastal püsib residentide palk selle aasta tasemel ca 15.000, oleme peagi olukorras, et arst-resident teenib palka ALLA eesti KESKMISE. Loodame, et Arstide Liidul ja ENÜ-l õnnestub siiski kõigile arstidele (ja sealhulgas arst-residentidele) mõningane palgatõus siiski välja võidelda. 40h töönädala saavutamine alates 2009. aastast on vähetõenäoline, seetõttu suuname praegu oma pingutused palgatõusule.
Kõige mõjusam argument, mis paneks riigi esindajad tähelepanelikumalt kuulama meie juttu palgatõusu vajalikkusest, oleks kui SM-le laekuks info välisriigis tööle asumiseks väljastatavate tõendite arvu ja seega tõenäoliselt välismaale emigreeruvate arstide arvu massilisest suurenemisest. Täpsem info selle kohta http://www.tervishoiuamet.ee/index.php?page=169.
