Puhkus
Allikas: Eesti Nooremarstide Ühendus
Järgnevalt tuleb juttu nooremarsti puhkusest, mille sisulisemat poolt järgnevalt käsitletakse.
Sisukord |
Akadeemiline vaatenurk
Selgitamaks nooremarstidele puhkuse andmise korda ja selles esinevaid vigu ja häid omadusi, on paslik enne selgeks teha nooremarsti staatus seaduse silmis. Eesti seadusandlus (nagu iga muu seadusandlus) püüab inimese toimetusi jälgides ära määrata tema kuuluvuse, mida ka siin kohe tehakse. Peame meeles, et erialaarstiks koolitamist korraldab Eestis Tartu Ülikool (vt. Tartu Ülikooli Seadus §7 lg 4). Tuginedes sellele teadmisele, ütleb Tartu Ülikooli nõukogu oma 1.05.2001 jõustunud määruses nr 15, et resident tuleb kanda Tartu Ülikooli arst-residentide nimekirja. Akadeemilises plaanis on sellega asjad selged. Resident on inimene, kes õpib residentuuris on nimekirjas ja tema positsioon on defineeritud residentuuris õppimise kaudu. Ülikooliseaduse §563 kasutatakse formulatsiooni residentuuris õppiv isik. Nii ehk teisiti jääb mõte samaks -- resident on resident ja tema ei ole üliõpilane. Viimast muidugi seadusest lähtuvalt, sest akadeemilist vaimsust hetkel ei käsitle.
Töölepinguseaduse vaatenurk
Olulise nüansi toob residendi staatusesse Tartu Ülikooli Seaduse §7 lg 5. See on oluline punkt, nii et saagu see siia tervenisti kirja.
Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri baasasutused ja residentuuri juhendajad residentuuri baasasutuses nimetab ülikool kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Residentuuri läbiviimise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Residentuuri baasasutus sõlmib arst-residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks.Teadupärast õpib nooremarst oma residentuuri ajal mitmetes baasasutustes, milleks on loomulikult erinevad eestimaa haiglad. Võib õppida ka välismaa haiglas, aga siis ei ole see meie seaduse mõttes enam baasasutus ning mängu astuvad teised asjaolud. Nagu lugeda saame, määratakse talle juhendaja ja selle koolituse ajal on resident NB! töövõtja, kes töötab töölepingu alusel. See võib ehk seganegi tunduda. Kuidas saab inimene olla ülikooli nimekirjas ja lisaks veel töövõtja ülikooli poolt määratud asutustes? Lühidalt, saab küll. Ainult et töötamine ja õppimine sulavad nooremarsti elus kuidagi üheks, mis on ka asja eesmärk. Et asi pisut selgem tunduks, vaadakem erialaarstiks saamist ka graafiliselt.
Niisiis on nooremarst e resident osal õpiajast töövõtja. Võib ka öelda, et enamiku ajast on ta töövõtja, kuid siinkohal on tema tööandjate e baasasutuste e koolitavate haiglate vahetamine õige kiire. Kui tavaelus töötab inimene ühe tööandja juures sageli aastaid, siis nooremarst on tulenevalt oma õppeplaanist sunnitud tööandjaid (baasasutusi) sageli vahetama. Kui sageli? Erialati see erineb. Mõnel erialal on õppetsüklid pikemad, teisel lühemad. Lühim aeg on tavaliselt 1 kuu. Pikim aeg varieerub suurtes piirides.
Puhkuseseaduse vaatenurk
Mis on aga kõigel sellel seost residendi puhkusega? Seos on tegelikult lihtne. Nagu lugeja vahest eelnevast jutust mäletab, toimub residendi praktiline koolitus töölepingu raamides. Kuivõrd isikul, kes töötab töölepingu alusel, on õigus saada puhkust, siis pöördume järgnevalt puhkuseseaduse poole.
Vahemärkusena olgu öeldud, et õiguse tasustatavale puhkusele, kui niisugusele sätestab mitu rahvusvahelist dokumenti. Eesti Vabariigi, kui Euroopa Ühendriikide liikme jaoks omab ilmsesti tähtsust Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta, millega seotust on meie riik deklareerinud.
Lugedes puhkuseseadust, saab § 1 teada, et see seadus kehtib nende isikute kohta, kes töötavad töölepingu alusel, hõlmates teiste hulgas ka nooremarste e residente. Pealtnäha on kõik korras, kui mitte lugeda § 13 lg 1. See on jällegi üks oluline klausel, nii et saagu ka see tervenisti siia üle toodud.
Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal, või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega, või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.Tähelepanelik lugeja liitis ilmselt juba kokku. Sisuliselt lähenedes ei teki enamikul residentidest õigust saada puhkuseseaduse alusel puhkust, kuna tööandjaid e baasasutusi vahetatakse ja uued töölepingud sõlmitakse sagedamini kui kord kuue kuu jooksul. Isegi siis, kui resident on kuskil haiglas rohkem kui kuus kuud, ei ole ta ühes haiglas järjest tööl/õppetsüklis rohkem kui aasta, teenimaks välja 28 päeva vältavat põhipuhkust. Mõni erand välja arvatud. Siinkohal tuleb kohe täpsustada, et teadaolevalt on baasasutused alati korralikult kompenseerinud kasutamata jäänud, kuid võrdeliselt tööajaga välja teenitud puhkusepäevad. Arvestame, et iga töökuu toob jagamistehte alusel (28 põhipuhkusepäeva jagame 12 kuuga) 2,3 põhipuhkusepäeva kuu kohta. Niisiis saab resident Eesti Vabariigi puhkuseseaduse alusel küll rahalist kompensatsiooni, kuid ei saa reaalseid vabu päevi mida tuntakse kui puhkust. Üks võimalus küll on ja see on puhkus poolte kokkuleppel. § 13 lg 3 ütleb, et puhkust võib saada täies ulatauses sõltumata töötatud ajast, kuid viimast poolte kokkuleppel. St mõlemad lepinguosalised peavad olema nõus. Samas on ütlematagi selge, et haiglad ei ole huvitatud enda struktuuris kokkuleppel põhineva puhkuse pakkumisest, mis kulutab raha ja komplitseerib administreerimist. Seda eriti suuremates haiglates, kus on korraga palju residente praktiseerimas.
Puhkuseseadus näib lisaks põhipuhkusele ette ka pikendatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse, kuid neid puhkustüüpe ei saa ükski tervishoiutöötaja kasutada.
Vanemapuhkused
Residendid on enamasti nooremapoolsed inimesed, kellel pere loomine käsil. Tavaline vanus arstiteaduskonna lõpetamisel on 24-26 a. Teatud vanemapuhkuseid residendid üldjuhul siiski saavad, kuna osa neist ei ole seotud tööaastaga e neid antakse vajaduse järgi. Naissoost residendid saavad rasedus- ja sünnituspuhkust. Niisamuti on võimalik saada lapsendajapuhkust, lapsehoolduspuhkust ja isapuhkust. Nagu öeldud, ei ole need seotud tööaastaga. Küll aga antakse tööaasta alusel täiendavat lapsepuhkust, mis tähendab, et ühe tööandja juurest teise juurde liikuv resident ei saa seda kuidagi saada.
Puhkuse saamine soovitud ajal
Põhimõtteliselt on residendil võimalik saada puhkust soovitud ajal. Seda aga juhul, kui ta kasvatab alla 7a last. Täiendavalt võib naisresident saada puhkust vahetult enne või peale rasedus- ja sünnituspuhkust. Meesresident võib saada puhkust naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, või vahetult peale lapsehoolduspuhkust. Pealtnäha küll hea, on ka siin komplikatsioonid. Antud puhkuseid saab võtta kehtiva töölepingu ajal. Residendile tähendab kehtiv tööleping aga õppetsüklis olemist. Kasutades õigust saada puhkust, lööb ta segi oma õppeplaani ja häirib kogu kliinilise eriala koolitusprogrammi täitmist. Säärased olukorrad tuleks võimalusel ette näha, mida aga praegu koolituse korraldajate poolt ei tehta.
Reaalse vaba aja (puhkuse) saamine
Residentidele puhkuse andmist reguleerib vaid üks Tartu Ülikooli Nõukogu otsus, mida igaüks siit lugeda võib. See otsus on puhkuse osas üldsõnaline, öeldes üldsätete osas (sic!) punktis 3, et resident saab neli nädalat (28 päeva) puhkust. Teiste sõnadega resident peab 11 kuud aastas töötama/õppima ja 1 kuu puhkama. Mingeid teisi soodustusi, nagu puhkuseseaduses, ei ole. Seega sõltub kõik peamiselt kliinilise eriala üldjuhendaja või ka korraldava sekretäri soovist. Mingeid residendi soove arvesse võtma ei pea.
