Kes on nooremarst e. resident?
Allikas: Eesti Nooremarstide Ühendus
Nooremarst ei pea tingimata olema bioloogilise vanuse mõttes noor, kuigi tõsi on see, et meie liikmeskond koosneb suuresti noorepoolsetest inimestest. Sõna noorem tuleks eelkõige käsitleda kui kogenematuse tunnust või teiste sõnadega öeldes väheste kliiniliste kogemuste tunnust.
Nooremarst on arst, kes omandab mingit kliinilist eriala ehk on astunud residentuuri. Eestis ja mujal maailmas saab residentuuri astuda siis kui sa oled lõpetanud põhiõppe (tavaliselt 6. a mingi ülikooli arstiteaduskonnas) ja omandanud arstikraadi. S.t. sinust on saanud arst või täpsemini üldarst. Juhul kui arst leiab, et üldarsti kvalifikatsioon on talle piisav ja kooskõlas tema eesmärkidega ei pea ta jätkama õpinguid residentuuris. Võib ka mõnda aega üldarstina töötada ja alles siis alustada õpinguid residentuuris. Võimalusi on mitmeid. Tavaliselt on siiski nii, et peale arstikraadi omandamist astub vastne diplomand mingi kliinilise eriala residentuuri (sõltuvalt erialast 3-5. a.) ja hakkab omandama kitsamat arstlikku eriala. Eriala valik jääb tohtri enda teha. Nagu lugeja nüüd (õigesti) järeldab, nimetatakse nooremarstiks e. residendiks arsti, kes osaleb üldarstist kitsama kliinilise eriala õppeprogrammis. Tuleb siiski meeles pidada, et nooremarst olgugi teatud vaatenurgast õpilane on seaduse järgi töövõtja koos kõigi õiguste ja kohustustega. Kitsama kliinilise eriala omandamine käib alati läbi praktilise töö sellel erialal juhendaja järelvalve all. Andmaks residendile võimalikult laia silmaringi, praktiseerivad nad selle 3-5. a. jooksul mitmetes haiglates, soovi korral ka välismaal. Residentuur algab sisseastumiseksamiga ja lõpeb lõpueksamiga. Loodetavasti andis eelnev selge ülevaate kes on nooremarst. Seega nooremarst ei ole sama mis üldarst, nooremarst ei ole sama mis perearst. Nooremarst tulevane kogenud arst. Nooremarst on rohkem kogenud tohtrite kolleeg.
