Residentuurireformist

Meie seisukohad

  1. Üldmeditsiiniline aasta ei pea olema defineeritud rangelt üldkirurgia, sisehaiguste, erakorralise meditsiini ja peremeditsiini tsüklitena. Arvestamaks erialade eripäradega, võivad samu eesmärke täita teistsugused tsüklid.
  2. Residentuuri üldmeditsiinilise aasta eesmärgid ja õpiväljundid kattuvad põhiõppe VI kursuse praktika eesmärkide ja väljunditega, mistõttu ei ole otstarbekas sisustada mõlemad samade tsüklitega. Arst-residendid ja arst-praktikandid konkureeriksid omavahel kliinilise töö ning juhendajate tähelepanu pärast.
  3. Olukord, kus Tartu Ülikool võtab sõna kõikide erialade residentuuride nimel, sealjuures arvestamata vastavate erialade spetsialistide ja muude huvitatud osapoolte arvamusega, ei ole erialade arengu seisukohast aktsepteeritav.

Arstiteaduskonna Üliõpilaskogu (ATÜK) ja Eesti Nooremarstide Ühenduse (ENÜ) põhiline mure on, et residentuurireform toimub kinniste uste taga ja huvitatud osapooli mitte kaasates. Meie ainuke taotlus ja tegutsemise motiiv on, et niivõrd oluline muudatus vajab laiapõhjalist diskussiooni  ja tõenduspõhist lähenemist.

Et info paremini liiguks, oleme koondanud kõik avalikud asjaga seotud dokumendid ATÜKi Google Drive keskkonda, kättesaadav siit.

Olukorra kirjeldus

Üldmeditsiinilist aastat sisaldavad residentuuriprogrammid kinnitati 2012. detsembris teaduskonna nõukogus ning 2013. novembris TÜ senatis. Üliõpilaste ja residentide ettepanekul muudeti lisa-aasta struktuuri nii, et lisandus 3 kuud valiktsükleid residendi ja üldjuhendaja kokkuleppel (eelnevalt kõik tsüklid kohustuslikud). Üldmeditsiinilise aasta struktuur kinnitati järgneval kujul: 2 kuud erakorralist meditsiini, 2 kuud kirurgiat, 2 kuud sisehaiguseid ning 2 kuud peremeditsiini + 3 kuud valiktsükleid residendi-üldjuhendaja kokkuleppel + 6 EAP mahus üldresidentuuri kliinilisi seminare + 1 kuu puhkust.

Info ei liigu

ATÜK ja ENÜ on hoidnud ennast pidevalt protsessiga kursis ning sellest tulenevalt hoidnud sidet üldjuhendajate ja ka erialaseltsidega. Üldjuhendajate vastustest meie kirjadele võib välja lugeda, et meie oleme sageli nende esmaseks infoallikaks. Järeldame, et erialaseltside, üldjuhendajate ja ülikooli vahel on kohati infosulg. Väga väheseid programme on üldmeditsiinilise aasta tsüklite lisandumise kontekstis üle vaadatud (tsükleid ümber tõstetud nii, et oleks võimalik pikendada erialast õpet).

Väited erialade kaasatusest ilmselgelt ei päde. Üliõpilaste ja residentide püüded algatada diskussiooni ja jagada infot on tembeldatud kahjuks vastutöötamiseks. Residentuuriprodekaani prof Margus Lemberi lubadus kaasata residentuuriprogrammide koostamisse rohkem inimesi jäi pärast residentuurikomisjoni koosolekut sinnapaika.

Milleks see kõik?

Prof Lemberi sõnul on üldmeditsiinilise aasta peamine eesmärk tulevaste arstide üldarstlike oskuste parandamine. Üliõpilased ja residendid on seisukohal, et diplomiõppe lõpetanu peab olema juba pädev üldarst, kuna mitte kõik arstiõppe lõpetanud ei astu residentuuri. Lisaks kinnitati 2014. aasta varakevadel arstiteaduskonna nõukogus uus arstiteaduse õppekava, mis näeb ette praktiliselt identsete väljundite ja tsüklite kestustega praktika terve 6. kursuse vältel. Meie hinnangul on tegemist dubleerimisega.

Erialade ja üldjuhendajate vastustest võib aga välja lugeda, et väidetavat konsensust (Lember M, Eesti Arst 2014; 93(9): 491-2) saavutatud pole. On erialasid, kes ei soovi eriala pikendamist üldse; on erialasid, kes soovivad lisada programmi üksnes erialaseid tsükleid; on neid, kes soovivad teistsuguseid üldmeditsiinilisi tsükleid; aga ka neid, kes soovivad lisa-aastat vastuvõetud kujul.

Vaja on diskussiooni

Aprillis 2014 toimunud Sotsiaalministeeriumi residentuurikomisjoni koosolekul lepiti sisulistele eriarvamustele jäädes kokku, et SoM kogub erialaseltside käest arvamused kokku, kaasates ka ülikooli. Millegipärast on vastavasisulisi arvamusi laekunud praeguseks väga vähe. ATÜKini on jõudnud info, et erialadele, kes on uurinud võimalusi oma programme kohendada, on prof Lember öelnud, et see on võimatu ning et programmid olevat juba kinnitatud.

Samas ei ole ühtegi põhjust, miks programme uuesti muuta ei saaks. Prof Lember on toonud põhiliseks argumendiks kõigi programmide ühesuguse pikendamise poolt asjaolu, et vastasel juhul ei rahasta SoM mitte ühegi programmi pikendamist. On ebaselge ja kaheldav, kas SoM seda arvamust jagab või mitte. Hiljutisel koosviibimisel ütlesid dekaan ja prof Lember üliõpilastele ja residentidele, et põhjendatud muudatusettepanekuid siiski kaalutaks.

Hea Tahte Leppe (HTL) koosolekul 22.10.2014 otsustati, et SoM koostöös TÜga korraldab kohtumise kõigi erialade esindajatega residentuuri pikendamise teemal. Nüüd on jälle SoMist laekunud info, et prof Lember peab sellist koosolekut ebavajalikuks ja arvab, et seltse teema ei huvita ning et residentuuriprogrammide üle otsustab ülikool.

Täpsem kronoloogia

2012. aasta

16.10.2012. Tuline diskussioon residentuuriprodekaan prof Lemberi ja üliõpilaste vahel.

17.10.2012 toimub arstiteaduskonna nõukogu koosolek, kus üldresidentuur tuleb esimest korda laiemalt arutlusele. Nõukogu võtab aruteluks aja maha. ATÜK asub koguma arvamusi üldjuhendajatelt, üliõpilastelt ja teistelt huvigruppidelt.

07.11.2012. ATÜK ja ENÜ korraldavad aruteluõhtu, kuhu kutsuvad erinevate residentuuriprogrammide üldjuhendajad. Sõna saab ka prof Lember. Arvamusi on erinevaid, aga tendentsina võib välja tuua, et kitsamate erialade üldjuhendajad, nagu patoloogia ja meditsiinigeneetika, on pigem vastu või põhimõtteliselt poolt, aga eritingimustel; samas kui üldmeditsiinilisemate erialade üldjuhendajad, nagu kardioloogia ja neuroloogia, on pigem poolt.

November 2012. ATÜK ja ENÜ koostavad oma variandid üldaastast, seades sihiks paindlikkuse, ning saadavad need variandid nõukogule ja üldjuhendajatele tutvumiseks ja kommenteerimiseks.

21.11.2012 koguneb vahetult enne teaduskonna nõukogu koosolekut residentuurikomisjon, kus räägitakse üldaasta paindlikumaks tegemisest ATÜKi ja ENÜ ettepanekute alusel. Komisjon otsustas 8+3 struktuuri poolt, kusjuures tudengid ja residendid on komisjonis selle variandi vastu, pidades kompromissi ebapiisavaks lahenduseks.

21.11.2012 toimub arstiteaduskonna nõukogu koosolek, kus pärast pikka arutelu võetakse üldresidentuur kõigil programmidel (välja arvatud hambaarstide programmid) kontseptsioonina vastu, üldaasta struktuur jäetakse kinnitamata, et värsket otsust residentuurikomisjonis veel täiendavalt tutvustada.

19.12.2012 kinnitatakse ülalpool mainitud üldresidentuuri aasta struktuur.

2013. aasta

16.10.2013. Nõukogu kinnitab kolm uut programmi: kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia (eelnevalt: kardiovaskulaarkirurgia) ja allergoloogia-immunoloogia. ATÜK hakkab jällegi uurima üldresidentuuriga seonduvat.

25.10.2013. ATÜK saab kirja: sotsiaalministeerium (SoM) ei tegele spetsialist Pille Lumi sõnul residentuurile üldaasta lisamise teemadega.

22.11.2013. ATÜKile laekuvad koos senati päevakorraga uued residentuuriprogrammid.

25.11.2013. ATÜKi esindajad kohtuvad senati üliõpilasesindajatega.

28.11.2013. Medicina valdkonna senaatorid kohtuvad ning sõlmitakse kokkulepe residentuuri programmikomisjonide loomise asjus.

29.11.2013. Senatis võtab sõna medicina valdkonna üliõpilaste esindaja. Üliõpilased jäävad residentuuriprogrammide osas erapooletuks.

18.12.2013 toimub arstiteaduskonna nõukogu residentuurikomisjoni koosolek, kus otsustatakse, et programmikomisjone siiski tarvis ei ole. Üliõpilased ei ole esindatud, residentide esindajat ignoreeritakse.

2014. aasta

15.04.2014. SoM kutsub kokku residentuurikomisjoni koosoleku, kus on esindatud ka üliõpilased ja residendid. Lisaks 2014. aastal avatavatele residentuurikohtadele arutati ka üldmeditsiinilist aastat, kusjuures sisearstide esindaja Vallo Volke, Eesti Arstide Liidu (EAL) esindaja Katrin Rehemaa ning üliõpilased ja residendid tõstatasid küsimuse, et keegi ei ole erialaseltsidelt arvamust küsinud. Lepitakse kokku, et SoM uurib erialade arvamusi.

20.05.2014. Prof Lember kutsub kokku üldjuhendajate koosoleku, kus arutati üldmeditsiinilist aastat. Kaudsete allikate kaudu on teada, et koosolekul avaldati eriarvamust – osad erialad olid vastu (patoloogia, meditsiiniline geneetika). Toomas Asser võttis sõna kitsamate erialade kaitseks ja väljendas arvamust, et ühetaoline aasta ei ole kellegi huvides.

Juuni 2014. Laekub info, et SoM on saanud ülikooli sisendi, eeldatavalt erialaseltside arvamuse küsimiseks saadetava kirja mustandi. Sisendit ei avaldata üliõpilastele, samuti ei avaldata üliõpilastele üldjuhendajate koosoleku memo hoolimata vastavasisulisest suulisest kokkuleppest eraldi nii prof Lemberi kui prof Starkopfiga.

22.10.2014 toimub HTL koosolek, kus lepitakse kokku, et kutsutakse kokku erialaseltside ja üldjuhendajate ühiskoosolek, kus kõik saavad avaldada oma arvamust . Erialaseltsidelt ei ole märkimisväärsel hulgal endiselt arvamusi laekunud.

29.10.2014. Kristjan Martin Kasterpalu esitab dekanaadile teabenõude, et saada üldjuhendajate koosoleku memo. Prof Lember keeldub teabenõude täitmisest, kuna memo olevat asutusesiseseks kasutamiseks ning ei kuuluvat väljastamisele kolmandatele isikutele. Memo saadakse lõpuks Julius Juurmaa teabenõude abil, kus rakendas senati liikme TÜ põhikirjast tulenevaid õigusi.

10.11.2014. Kristjan Martin Kasterpalu ja Julius Juurmaa kohtuvad dekaani ja residentuuriprodekaaniga, et mõista teineteise seisukohti. Jõutakse järeldusele, et seni, kuni üliõpilaste ja residentide arvamusega ei arvestata, ei ole ka võimalik moodustada ühist arvamust ülikooli nimel.

November 2014. Hiljuti laekunud kirjavahetuse põhjal on prof Lember SoMile kinnitanud, et erialaseltse reform ei huvita, et HTL koosolekul kokku lepitud kohtumist ei ole vaja ning et residentuuriprogrammid on vaid TÜ koostada.