Noppeid tervishoiutöötajate üldkoosolekust „Väljapääs on tegudes“,

October 1, 2012 in Tervishoiutöötajate streigist, Uudised

27.09.2012 toimus PERHis tervishoiutöötajate üldkoosolek “Väljapääs on tegudes”, meie mõtteid koosolekust:

  • K. Rehemaa tutvustab ministri, riigikogulase ja arsti palka võrdlevaid tulpasid ja järeldab, kui Põhjamaades on need tulbad sama pikad, siis Eestis vaatab arstitulp riigimeestele madalalt üles.
  • Sotsiaalminister kinnitab, et tema on alati valmis maha istuma ja muresid lahendama. Kuid ei saa jätta mainimata, et tervishoiu tulubaasi suurendamine tuleb millegi arvelt. Pealegi on Eesti hetkel on ainuke riik, kus räägitakse täna palgatõusust. Raha on kosmeetilisteks muutusteks, aga need ei ole põhimõttelised muutused.
  • Margus Tsahkna Riigikogu sotsiaalkomisjonist juhtis tähelepanu rahapuudusele.
  • 10% tervishoiu eelarvest võtab ajutise töövõimetuse hüvitusraha – seda ei tohiks katta tervishoiu vahenditest. Samuti on praegu ka “karbikulud” tervishoiueelarves, kuigi tervishoiu eelarve peaks rahastama vaid tervisega seotud tegevusi.
  • Indrek Oro rõhutas, et noored ei lähe maakonnahaiglasse.
  • Esinejatelt küsiti erineva nurga alt kahte põletavat küsimust: kuidas pidurada tervishoiutöötajate lahkumist ja kes vastutab arstiabi säilimise eest. Vastused olid suuresti stiilis: tuleb teha seda, millest just rääkisime ja tuleb arvestada, et Soome tasemeni me ei jõua, lisaks võiks töökorraldust muuta. M. Tsahkna vastas tabavalt, et arstiabi säilimise eest vastutab rahvas oma esindusorganite kaudu.
  • PERHi kirurgiakliiniku juht L. Kukk tõdes, et arstiabi kättesaadavus on praegu hea, aga selle edasine tagamine saab tulla vaid palgakomponendi arvel – efektiivsuse piir on käes. Ta lisas, et ühes haiglas ei saa liiga palju ületunde teha, seetõttu töötavad ka maakonnas enamasti Tartu ja Tallinna arstid.
  • Arutati erakindlustuse võimalikkust Eestis – ainult täiendava võimalusena, sest siin on liiga väike elanikkond. Halb näide Georgiast, kus hetkel on 40% rahvast ilma kindlustuseta. Eestis on kindlustama isikuid 83000 ja nad on praegugi juba probleemiks perearstisüsteemis.
  • Sõnumi tõi ka särtsakas V. Vassiljev Eesti Keskerakonnast. KE võttis vastu arstide streiki toetava seisukoha. V. Vassiljev on küll tegevusloaga arst, aga tegelikkuses töötab personalijuhina. Ta tõi end näiteks kui statistikamuutjat.
  • Maigo Riener küsis, kust saadakse info tema palganumbri kohta, sest tema enda teada ei ole seda kellegagi jaganud. TAI pidavat haiglatelt küsima ja Maigo ei pea selle pärast muretsema. Samuti tõi M. Riener välja, et tänavu ei täitunud kõik arst-residentide kohad. Ehk oleks tarvis algatada koostöös kultuuriministeeriumiga ühisprojekt eesti arstikunsti ja eestikeelse järelkasvu hoidmiseks?
  • Õdede Liit: õeõppesse astujate arv peab tõusma aastas 300 450-le, aga juba praegu ei jagu juhendajate ülekoormuse tõttu praktikakohti.
  • Harri Taliga (Eesti Ametiühingute Keskliit) sõnum: “Arstid, teid ostetakse ära! Ja tõmmatakse tillist.” Kui Töötukassale panna kohustusi juurde (näiteks viies ajutise töövõimetuse hüvituse tervishoiu eelarvest ära), tuleb see meie taskust. Sotsiaalminister rahustas: “Summa summarum – kõik tuleb meie taskust.”
  • Mati Väärtnõu Eesti Klubist toetab arste.
  • Mõlemal osapoolel on oma tervishoiutöötajate palgatõusu hind – EALil 150 milj, sotsiaalministeeriumil 230 mlj. Tanel Ross pakkus, kui tervishoiutöötajate palgatõus oleks 2 ja 4%, siis saaks tervishoiu ülesehitusse kohe 5% raha juurde. Külvar Mand tuletas siinkohal meelde, et eelmisel streigiõhtul 2004. a arvutasid arstid lõpuks ise palgatõusu ja raha jäi ülegi. Sotsiaalminister täpsustab, et K. Mand teab ju paremini kui minister, et majandusolud ei ole samad.
    • Lõpupoole nendib Sotsiaalminister, et ühe aastaga ei ole võimalik teha 50 aasta reformi. Alles 1992. a oli Eestis üle 100haigla.
  • L. Kukk harib riigimehi, et erinevaid haigusi on võimalik erinevalt ravida – kauge lõpptulemus on sama. Siin on palju rahalisi valikuvõimalusi.
  • Haigekassa administreerimiskulud on alla 1% (hea kui alla 2%). Haigekassa nõukogu liikmetel on sümboolne mõneeurone palk.
  • Urmas Sule: praegu räägivad majanduslike huvidega inimesed või need, kes ei ole kirjandust lugenud. Samas demokraatia toimib, kõiks vastavad endale mugavalt. Haiglate Liidul on tahet olukorda muuta. Räägime rahast, sest see on indikaator, mida riigieelarves peame mõõtma. Reform tehti ära, aga finants jäi tulemata, loodetavasti siiski tuleb..